hel kuningal oli imekaunis aed ja aias seisis puu, mis kandis kuldseid õunu. Õunad loeti alati üle, ent just siis, kui nad hakkasid juba valmis saama, selgus, et igal ööl oli üks õun kadunud.
Kord südatalvel, kui lumehelbeid langes nagu sulgi taevast, istus kuninganna eebenipuust raamiga akna all ja õmbles. Nii istudes ja aknast välja vaadates torkas ta endale nõelaga sõrme ja lumele langes kolm tilka verd. Punane oli valgel lumel nii kaunis, et kuninganna mõtles endamisi: „Ma sooviksin endale last, kelle nahk on valge kui lumi, huuled punased kui veri ja juuksed mustad kui eebenipuu.“ Aasta pärast sündiski kuningannale täpselt selline tütar. Lapsukese nahk oli valge kui lumi,...
Elasid kord kuningas ja kuninganna, kes igatsesid endale väga last. Ühel päeval, kui kuninganna oli vannis, hüppas veest välja konn, kes ennustas: „Sinu soov läheb täide – enne kui aasta möödub, tood sa ilmale kauni tütre.“ Ja nagu konn oli kuulutanud, nii ka juhtus – neile sündis nii ilus pisike tütar, et kuningas ei suutnud oma rõõmu tagasi hoida ja korraldas suure peo. Lisaks sugulastele, sõpradele ja tuttavatele kutsus ta kohale ka haldjad, et nad võiksid beebit õnnistada. Kuningriigis oli...
