Olin nüüd väga üksi ja väga kõrgel. Külma liikumatusse õhku tõusis alasti naise kujuline hingeaur. Tihe nagu kadakasuits. Tänavavalgustite paistel sillerdavad lumehelbed langesid õhetavale näole ja ma lasin sel tundel liikumatult enesest läbi voolata. Tundel, mida ma tundsin kunagi, kui paadisillast lahti lasin ja tajusin, et vesi mind kannab, ja mida ma tundsin kord aastaid hiljem, kui Võru kultuurimaja taga peksa sain ning pärast verisel lumel pikutasin ja taevast vahtisin. See oli nii, nagu...
Raamat annab sissevaate 1980. aastate Eesti külaellu ääremaal. Kool on seal üks eriskummaline asutus, kus mitmed õpetajad nõnda värvikad isiksused, et nende areenile ilmumine ongi võimalik vaid tolles üksildases paigas. Külaelanikud parajad veidrikud ning rebased enamasti marutaudis. Ja aeg-ajalt juhtub asju, mis panevad võpatama. Raamatut loeb Tambet Tuisk.
