Triin Tasuja on noor Tamsalust pärit luuletaja, kes on avaldanud luulet nii Värskes Rõhus (nr 6 ja 14) kui ka Vikerkaares (10-11/2008, 4-5/2009). «Provintsiluule» sisaldab siirusest, eneseirooniast ja ääremaisest elutunnetusest kantud luuletusi, mida tasakaalustavad viited punk- ja popkultuurile.
Raamatuna vormistatud kursusetöö avatud ülikoolis kirjandust õppivalt Rein Kilgilt kannab pretensioonikat alapealkirja “Deontilised modaalsused ja emotsionaalsed gradatsioonid elektronposti teel vahendatud isiklikku laadi informatsioonis”, kuid sobib lugemiseks ka luulekoguna. Autor näib esitavat küsimuse, kas tänapäevases praktilisusele rõhuvas infomeediumis on võimalik emotsioone ja tundeid armastuskirjade vormis vahendada. Kas armastuskirjad on žanrina hääbunud või uute tehniliste oludega...
Kogus on Lydia Koidula luuleparemik, kokku 66 luuletust. Raamat on esmakordselt välja antud 1943 aastal Koidula sajandaks sünniaastapäevaks. Luuletused on valinud Bernard Kangro.KODUMeil aia-äärne tänavas,Kui armas oli see,Kus kasteheinas põlviniMe lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisinKüll lille, rohuga,Kust vanataat käe kõrval mindTõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siisTa kombel vaadata!“Laps, oota,” kostis ta ,“see aegOn kiir küll tulema!” Aeg tuli. Maa ja mere pealSilm mõnda seletas —Ei...
India päritolu loovisiksuse (poeet, prosaist, dramaturg, filosoof, ajakirjanik, helilooja, maalikunstnik) Rabindranath Tagore'i kolm luulekogu ühes köites Uku Masingu tõlkes. Neist kaks esimest, «Gitandžali» ja «Aednik», on ka varem eesti keeles ilmunud, neist esimese eest omistati Tagore'ile 1913. aasta Nobeli kirjanduspreemia. Tagore'i luuletustele lisaks on käesolevas raamatus Uku Masingult veel lühike ülevaade autorist, tema elust ja loomingust. Lisaks on Hando Runnel tutvustanud oma...
„KOHA PIIRIDE PEAL“: “KOHAGU MERI ja mis teda täidab/ Tema sirutab käe vee kohale /Armastus on tugev nagu elu /Kui sa lähed läbi vee/ kannab sind laine/ Kui sa käid tules /sa ei haihtu ja leek ei kõrveta sind/ Arm ja arm/ arm ja arm/ kohiseb elu”, lk5. Ingel Taela luulekogu peegeldab rannikualade maastikke, merd ning sedagi, mis on olnud, elab praegu ja kestab tulevikus. Põlvnedes Saaremaa Rahuste looduskaitsealalt Sõrve poolsaarel, kus laiuvad meie paremini säilinud rannaniidud, on ta...
Erinevatel aegadel olen kirjutanud luuletusi, mis on aidanud mul mõtestada oma elu naisena ja ajaliku inimesena. Käesolev on mu teine luulekogu. Selles on määravaks hüpe ajatusse – kord kui piiremurdev tõuge, kord kui aegluubis, olemise ja mitteolemise ühesuses hõljumine.Luuleridu vääristavad tekstidega sulanduvad Piret Smagari gravüürid, mis panevad mind mõtlena, et igavaiku hämarail eksiradadel valgus ongi ainuke vastus.
Käesolev kogumik sisaldab läbilõiget minu looduseteemalisest luuleloomingust ajavahemikus 1998–2015. Siit peaks leidma midagi enda jaoks iga kunstihuviline sõltumata soost, vanuserühmast või loodusetunnetuse tasemest. Lugude inspiratsiooniallikateks on olnud erinevad tähelepanuväärsed või kummalised sündmused ja eluslooduse objektid. Viimastest mitmed on värvikad inimtegelased, kellest enamuse nimed on muutmata kujul ka lauludesse sisse jäänud. Loodetavasti on ära märgitud isikutel või nende...
Peep Ilmeti luulekogu „Ajastaja“ võtab kokku autori senise lühiluule loomingu. Haikudest ja liivingutest koosnev kogu on jaotatud kuue alapealkirja alla. Esimene osa „Ajastaja“ kujutab suurt aastaringi selle hetkede korduvas kordumatuses. Teise osa „Kulgaasta“ haikud on sündinud Lao-zi „Daodejingi“ üle mõtiskledes. Kolmanda osa „Liivi aasta“ haikud on kirjutatud Juhan Liivi luuletustest lähtudes. Neljas osa „Liivingud“ koosneb autori poolt kasutusele võetud eesti algupäraga luulevormi näidetest....
kui sa öösel tuled mu juurdekui sa öösel tuled mu juurdeuksekell helisebksülofonmis mängib hümnikui astud treppidest üleskui astud treppidest ülesjuuksed lehvimastuuletusesminu kehas ja hingessuu suulkohtumekallistamesuu suulmeis vohab eluolemine enne olemistolematus pärast lahkumistöösel tuled mu juurdeöösel tuled mu juurdeööst saab igavik
Kogus on 52 Lermontovi luuletust aastatest 1828-1841, tõlkinud Marie Under.[…]Ta langes! Langes!… Milleks nuttu?Miks tühja kiidu järelhüüd?Miks õigeksmõistu väetit juttu?Kõik saatus otsustanud nüüd!Te poolt eks õelalt kiusat tagaSaand tema vaba, julge andNing naljaks suureks puhut agaToo leek, mis tema taltsutand…Noh, rõõmustage!… – Kuhjus mustus,Tal talumatuks muutus järg:Suur geenius kui küünal kustus[…]
Kes või mis on krümitor? Selliselt kõlas ainuke küsimus, mille olen kunagi Mnemoturniiri tarkadele saatnud. Tuleb tunnistada, et targad ei mõistnud vastata, küll aga valisid raske püstituse saate parimaks küsimuseks. Üks krümitor on nüüd siin. Või on neid mitu? Loodetavasti pole vastus väga kaugel. Olen viimase üheksa aasta jooksul olnud osaliseks mitmetes ühisteostes – teine kaardipakk koos Triin Soometsa, Elo Viidingu, Asko Künnapi ja Jürgen Roostega, libavikerkaar Asko ja Jürgeniga,...