Minu elu ja teenistus KGBs

Vladimir Pool, kunagine Eesti NSV KGB esimehe asetäitja ning majandusvastuluure juht, valgustab oma mahukas elulooraamatus esimesena Eestis Nõukogude julgeolekuorganite telgitaguseid ja tegevust seestpoolt. Polkovnik Pool räägib oma kogemustest, kirjeldab eredamaid juhtumeid ja sündmusi ning annab harukordse pildi Eesti ühiskonnast, meeleolust ja arengust alates 1963. kuni 1991. aastani. Tema mälestused puudutavad näiteks tööd raudteelase ja rahvakontrolörina, 1973. aasta noorterahutusi Pärnus, Viru hotelli ehitust, välismaalastega seotud äritsejaid, Johannes Hindi saatust, suhteid Soomega, luuretegevust jpm. Autor kajastab osalise ja pealtnägijana kaugemaidki sündmusi: Nõukogude vägede sissetungi Tšehhoslovakkiasse 1968. aastal, 1977. aasta pommiplahvatusi Moskva metroos, reise Nõukogude Liidu teistesse liiduvabariikidesse ja piiri taha. Lõviosa raamatust on pühendatud tööle KGB ridades Pärnus, Tallinnas Pagari tänaval ja Moskvas Lubjankal, kirjeldades ka kolleege ja võimukandjaid, kellega autor kokku puutus. Millest pidi juhinduma KGB töötaja oma tegevuses? NSV Liidu riikliku julgeoleku komitee kohta ühtki seadust ei olnud. Küll aga oli kõikvõimsal ametkonnal täiesti salajane põhikiri, mis sätestas kolm peamist tegevuspõhimõtet. „Esimene põhimõte: kõik julgeolekuorganite tegevused peavad aset leidma Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhtimisel. Teine põhimõte – „tihe side massidega“ – eeldas julgeolekutöötajatelt sellist tegevust, mida rahvas mõistab ja igati toetab. Kolmas põhimõte nõudis jäägitut seaduskuulekust. Igal operatiivtöötajal, isegi unisena või pohmellis, pidid need põhimõtted peas olema ja kui keegi kontrollima tuli, siis pidi ta andma lühikese selgituse nende sisu kohta.” Raamatu esimeses osas kirjutab autor oma juurtest, lapsepõlvest ja kujunemisaastatest, mis viisid ta dramaatilise saatusega Siberi eestlaste külast Ülem-Suetukist suurde Trans-Siberi raudteesõlme Taišetti. Suguvõsa-uuringud annavad huvitava ülevaate Siberi eestlaste päritolu, sugulussidemete, eluolu ja saatuse kohta läbi mitme sajandi. Peatükid raudteelase väljaõppest Krasnojarskis, armeeteenistusest Tšukotkal ja kujunemisaastatest Taišetis kirjeldavad elu Nõukogude Venemaal, tuues esile kontrasti hilisema eluga Eestis. Raamatu lõpetavad 1991. aasta augustiputši tormiliste sündmuste ajal kirja pandud päevikumärkmed ning Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega seotud mälestused. Raamatut illustreerivad fotod autori erakogust. dseks jõudnud 40 riigi filmilevisse.