"Kui sa minda ei armasta, ära mine ära" on Mart Kivastiku kuues raamat ja teine novellikogu. Selles on üheksa lugu, mis räägivad hobustest, inimestest, armastusest, koertest ja surmast – osad lõbusamalt osad kurvemalt. Nii sobivad nad kõik kenasti niminovelli pealkirja alla, mis esialgu võib tunduda arusaamatu, kuid pärast raamatu lugemist enam mitte."Morn" on pälvinud Tuglase novelliauhinna, «Hinged lähevad» Vilde-nimelise kirjanduspreemia.
Selles raamatus on kümme kurba ja vähem kurba lugu, mis näitavad suurepäraselt, kui hästi või halvasti Kivastik kahekümne aasta jooksul kirjutama on õppinud. Raamat on meestest, naistest ja nendevahelistest asjadest. Lisaks paar ägedat lugu poistest, millest mõni lõpeb hästi ja mõni sandisti.Nagu lood ikka.Nagu elus ikka.
Mart Kivastiku (1963-21..) esimeses esseekogumikus kirjeldataksejermakofiliku pieteeditundega Kunsti ja noormutiliku jultumusegaKunsti tegijaid. Tegijatel jääb üle kas solvuda või armastada Kunstirohkem, kui iseennast. Ars longa… Õnneks räägib autor peamiselt endast. Ja ehkki tema meistrikäegavisandatud portreed on kraabitud mõõgapidemega ateljeede jakõrtside seintele, tunneb uue aastatuhande lugeja seal eksimatultära tõepärase pildi Lennart I valitsusaja kirjandus-, kunsti-, jateatrielu...
Mart Kivastiku “Sõdur” on väga tõsine näidend kahest sõdurist – südamega kindralist, kes on juhtinud armeesid, ja küürakast reamehest, kes pole mitte keegi, kelle sõjameheteed on jäänud tähelepanuta. Kui küürakad võimule pääsevad, ei pruugi valitseda õiglus, vaid küür. Loo aluseks on olnud Eesti armee ülemjuhataja kindral Laidoneri vangistusaastatest järele jäänud kirjalikud materjalid ning kaasaegsete mälestused.
Lugu 21-aastase Toomas Sven Andreseni kohati mõrust, kuid seiklusrikkast teekonnast läbi Vietnami, kaaslasteks Mari ja endine Vietkongi sõdur Dong. Poiss üritab leida Vietnami ja ennast, vana sõdur uut elu. Tüdrukust pole aga üldse võimalik aru saada.
Üksi on külm. Üksi on kurb. Üksi on paha. Seetõttu saab igast üksikust inimesest pikapeale ikka luuletaja, kas siis neid laule heaks peetakse või mitte, on juba iseasi. Ükspuha mis, aga üksi ei tahtnud enam olla. Nii varisebki kokku suurmeeste iseloom, kes on kavatsenud ennast maailma eest peita, kloostrisse, kõrgmägedesse ja džunglitesse. Juba mõni tund pärast kauaoodatud rahu saabumist tahetakse metroosse tagasi, otsitakse üles lähim inimsööjate suguharu, peaasi et saaks kellelegi oma südame...
