Reeli Reinausi uus romaan kõneleb vaimsetest eneseotsingutest, sõprusest, armastusest ja reetmisest. Tegevus toimub nii olevikus ja minevikus kui ka paralleelmaailmades, nii Eestis, Ameerika Ühendriikides kui Mehhikos. Peategelaste – neiu ja kahe USA kõrgkoolis õppiva noormehe – elud põimuvad ootamatult, mõjutades üksteist rohkem ja sügavamalt, kui nad esialgu arvata oskavad. Romaani läbivateks teemadeks on püüd näha elu pealispinnast sügavamale, juhuse tähtsus üksikisiku elus ning inimsuhete...
Aastate jooksul on Devonis asuv kaunis Kindluse-nimeline häärber Chadwicki perekonnale pelgupaika pakkunud. Nüüd on viis väikest last, kes siin üles kasvasid, kodust lahkunud, ning nende vanaema Freddy mõtleb murelikult, kas ta elab veel nii kaua, et näha järgmise põlvkonna sündi. Ükskõik, mis lastega ka ei juhtuks – Freddy on veendunud, et Kindlus peab jääma perekonnaringi, et olla valmis nende tagasipöördumiseks. „Chadwicki perekonnakroonika" 1. osa, „Ootus", ilmus Varrakult 2009. aastal.
Scott Westerfeldi “Inetutega” alanud sarja viimases raamatus on endine režiim langenud, kedagi ei tehta enam ilusaks udupeaks ja Tally on läinud elama vabasse loodusesse. Maailm on muutunud ning autor näitab, milliseks. Raamatu peateemaks on ilukultuse asemel kuulsusekultus. Peategelane Aya Fuse elab Jaapanis, kus hakatakse uuesti avastama kunagisi tavasid ja kultuuri – teetseremooniat, mangat – aga kõige tähtsam selles ühiskonnas on kuulsus. See, kui kuulus sa oled, määrab kõik – sellest sõltub...
Detektiiv Yaşim lahendab järjekordset saladust ja loomulikult on tema kõrval ustavad sõbrad. Stanislaw Palewski tegutseb endiselt Poola saadikuna, hoolimata sellest, et riiki nimega Poola ei eksisteeri; transvestiit Preen leiab varjupaika vajavatele oma teatris ikka ulualuse ja turul köögiviljadega kauplev George jagab Yaşimile tasuta head-paremat. Istanbulis oleks kõik nagu korras: troonile on asunud uus sultan, haaremisse saabuvad uued tüdrukud, rahva rõõmuks avatakse uus sild üle Kuldsarve...
Kui kuskil Euroopa äärealal asuvast Besźeli linnast leitakse noore naise surnukeha, tundub see inspektor Tyador Borlúle üsna rutiinse juhtumina. Kuid uurimine viib ta naaberlinna Ul Qomasse, maailma ainsasse paika, mis on sama kummaline kui Besźel ise. See teekond äärmusrühmituste ja poliitiliste mängude maailma on nii füüsiline kui ka psüühiline, ta nõuab tajumuutust, nähtamatu nägemist. Koos Ul Qoma uurija Qussim Dhattiga surnud naise saladustelt katet tõmmates hakkab Borlú aegamööda mõistma,...
Mis ühendab oma tööst tüdinud programmeerijat, kes võidab loteriil miljoni, arheoloogi, kes sõidab vaatama kauget, ainult süngete kuulduste järgi tuntud linnakest või kosmosekoloonias kasvanud kummalist poissi, keda ainsana oma kaaskodanikest ei paina paaniline hirm kohaliku looduse ees…? Olgugi, et käesoleva kogumiku lood on nii stiililt kui sisult väga erinevad, ühendab neid kõiki süvenemine tegelaste sisemaailma. Kõigis neis kujutatakse tänapäevast „inimest tänavalt“ fantastilises, omaenda...
Üleminkvisiitor Gloktal on probleem – kuidas kaitsta linna, mis on vaenlastest ümber piiratud ja kubiseb reeturitest, kui sinu liitlasi ei saa mingil juhul usaldada ja sinu eelkäija kadus jäljetult? Sellest kõigest piisab, et piinameistril tekiks soov jooksu panna, kuid kahjuks ei saa ta ilma kepita isegi kõndida. Põhjalased on tunginud üle Anglandi piiri ning külvavad jäisel maal tuld ja surma. Kroonprints Ladislal on kindel kavatsus vaenlased välja ajada ja surematu võit saavutada. On ainult...
Elas kord andetu nõukogude kirjanik Dmitri Gromov. Ta treis mõttetuid sotsrealistlikke raamatuid kolhoosnikute argipäevast ja Narva jõe sangarlikust kaitsmisest, kuni vajus kaduvikku koos teda sünnitanud riigiga. Ent selgub, et mitte igaveseks. Ajapikku ilmnevad Gromovi teoste maagilised omadused ning nende pärast vallandub armutu sõda, mille keskmesse satub peategelane – igavene üliõpilane, turumajandusega kohanematu luuser, kellel on määratud saada Kodumaa Vardjaks. Üleloomuliku süžee taga...
„Filmiesteetika“ on alates oma ilmumisest kujunenud üheks filmiuuringute klassikaliseks viitetekstiks. Selle eesmärgiks on anda sisutihe ülevaade filmi kui audio-visuaalse meediumi paljudest aspektidest: film kui keel ja kirjutus, film ja jutustus, realismiproblemaatika, montaažiteooriad, filmi ja vaataja suhe, samastumisproblemaatika. „Filmiesteetika“ on interdistsiplinaarse lähenemisviisiga teos, käsitledes filmi läbi kunstiajaloo, kirjandusteooria, semiootika ja psühhoanalüüsi prisma.