Hugo (Uku) Masing ja Alide (Lii, Lyy) Klemets, mõlemad tugevate silmapuuetega, tutvusidki silmakliinikus. Üks Harjumaalt, teine Virumaalt. Masingu kiindumus Liisse oli siiralt usalduslik, tema kirjade toon on pihtimuslik, ent juba neiski on takkajärgi tuntav Masingu poeetiline liialduskalduvus. Stipendiaadiaastad Saksamaal küpsetasid teda erilise kiirusega. Ta vaim kaugenes ka armsa tüdruku vaimust. Viimases kirjas teatab Masing kurva aususega: oled vist isegi märganud, et kogu viimase aasta...
Raamatus tuuakse lugeja ette Uku Masingu nägemus Jüriöö ülestõusust. Ühtede kaante vahele on saanud ühe ja sama teema – Jüriöö – kaks erinevat käsikirja, kaks versiooni, mis on kirja pandud 1950. aastatel ja mis kannavad pealkirja 1343. Uku Masingu käsitlus Jüriööst ei sobitu akadeemilisse ajalookirjutusse. Nagu Masingule omane, ei tunnista ega usalda autor ka siin ühtegi autoriteeti peale iseenda. Sisu tutvustuseks ja kokkuvõtteks olgu öeldud, et Masing on veendunud Jüriöö ülestõusu põhinemises...
Esmakordselt on lugeja ees peaaegu kõik Masingu väiksemad Vana ja Uut Testamenti puudutavad erinevatel ajajärkudel ja eri keeltes kirjutatud tööd. Osa neist on eestikeelseina ilmunud ka varem, teised on seni tõlkimata või üldse ilmumata. Õppides Tartu Ülikooli usuteaduskonnas pööras Masing palju tähelepanu heebrea ja teistele semiidi keeltele ning Piibel, eriti Vana Testament, on talle alati olnud esmatähtis uurimisobjekt. Käesoleva raamatu näol on tegemist kronoloogilise läbilõikega...
Ilmamaalt teine valimik (pärast “Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt”, 1993) Uku Masingu (1909–1985) ettekandeid, kõnelusi ja vaatlusi ajavahemikust 1930-1951, milledes ta vanatestamentlikult langetab otsuseid inimkonna üle ning kurjustabki. Ilmumisajani 1995 – paari erandiga – avaldamata, oli neid omal ajal kuulatud vaid ettekandeina või levitatud-loetud ärakirjana käsikirjast “Esseede” nime all. Inimese kannatusi ja kohustusi püüab Uku Masing Hando Runneli sõnul piltlikustada...
Käesolev raamat on esimene eesti keeles ilmunud süvitsiminev teos, kus üliõpilane või uurija võib leida teavet usundiloo põhitõdede, meetodite ja teooriate kohta.
See kaunis raamat vahendab meile Uku Masingu tõlkeid jaapani luulest, nimelt tanka-meistreilt. Valimikule on lisatud Uku Masingu enda arutlus „Jaapani luulest“, mis 1942. aastast pärinedes avab meile lähema vaate tanka-žanri ajaloolisele kujunemisele ja luulelisele eripärale, kuid valgustab ka tõlkija arusaamu hiina mõjudest jaapani kultuurile.
See kaunis väike raamat vahendab meile terve hulga tõlkeid jaapani haiku- ehk õieti haikai-meistreilt, nende seas ka jaapani suurimalt luuletajalt Matsuo Bashô’lt. Jaanus Valk juhib „Järelsõnas“ tähelepanu sellele, et Uku Masing – jaapani keelt oskamata – ei kavandanud neid peamiselt 1941. aasta tõlkeid raamatuks, siin oli tegemist \“isikliku huviga, ajaviitega\“, pigem tõlgenduste kui tõlgetega. \“Tõlked tähistavad üht Masingu huviala, mis ei olnud ta kõige tugevam külg, kuid pakub huvi Masingu...
"Keelest ja meelest" ning «Taevapõdra lood» («Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust») moodustavad terviku. Neid ei ühenda mitte ainult boreaalse mentaliteedi uurimine, vaid ka igermaanliku (indogermaanliku) SAE (Standard Average European) – standardse keskmise eurooplase keele ja maailmavaate käsitlus. Selle raamatu põhjal võime Uku Masingut pidada keeleteaduse selle suuna esindajaks, mis väidab, et keel, mida me kõneleme, mõjutab viisi, kuidas me mõtleme maailmast....
Jaan Kiivit, hilisem peapiiskop, oli Uku Masingu õpingukaaslaseks TÜ usuteaduskonnas. Käesolev raamat on aastakümneid kestnud kirjavahetuse üks pool. Kirjad on intensiivsed hinnangud enesele, ümbrusele, ajale ja inimestele – pooleldi luule, pooleldi dokument. Kirjad valgustavad muuseas ka Masingu õpinguaastat Saksamaal hitlerismi sünniajal.
