Kes on kangelane? Kas tõde on olemas? Mida mõtleb mees, keskingib vaenlasele elu? Kas saab olla hea kirjanik, olles tõeline tõbras?Millal surnud päriselt surevad? Kes päästab tsivilisatsiooni? „Aga teate mis? Rahus ei ole kangelasi… Kangelased on kangelased ainultsiis, kui nad surevad või kui nad ära tapetakse. Ja tõelised kangelasedsünnivad sõjas ja surevad sõjas. Elusaid kangelasi pole olemas, noormees.Kõik on surnud. Surnud, surnud, surnud.”Javier Cercas (1962), üks Hispaania nüüdisaegse proosakirjanduse suurimeistreid, elab Kataloonias ning on Girona ülikooli hispaania kirjanduseõppejõud ja päevalehe El País kolumnist. Oma romaanides tugineb Cercasdokumentaalsetele faktidele lähiajaloost ning vastuolulistele jaintrigeerivatele tõesti elanud isiksustele.„Salamise sõdurid” (2001) on Cercase läbimurderomaan, mis on koha leidnudviimaste kümnendite Hispaania mõjuvaimate teoste seas. Romaani teljeks onriigi viimaks vennatapuni viinud ideoloogia ühe looja, luuletaja RafaelSánchez Mazase lugu, eelkõige dramaatiline episood kodusõja lõpupäevilt,kui tal ime läbi õnnestus mahalaskmiselt põgeneda ja hiljem tänu vaenlaseleeri kuuluvate lihtsate sõdurpoiste inimlikule abile ellu jääda.
Доступен ознакомительный фрагмент
